Loodelained
Looded (tõus ja mõõn) on tingitud päikese ja kuu mõjust Maale. Kuu mõju on seejuures tugevam. Tõus on üheaegselt Maa vastaskülgedel, sama on mõõnaga. Kuu pöörlemise tsentrifugaaljõud on tasakaalustatud Maa massikeskmega. Kuu poole pööratud Maa küljel on ookean kuule lähemal kui massikese ja talle mõjub täiendav tõmbejõud, Maa vastasküljel on ookean samal ajal Kuust kaugemal kui Maa massikese ja talle mõjub samaväärne tõukejõud (vt allpool toodud animatsiooni).
Need jõud tirivad vee ookeani keskele hunnikusse ja samal ajal on rannikul mõõn. Sellise bipolaarsuse tõttu toimub tõusu-mõõna tsükkel enamuses ookeani rannikupiirkondades kaks korda ööpäevas. Kaks korda kuus on Kuu ja Päike Maa suhtes samal telgjoonel. See tugevdab loodeid. Samuti kaks korda kuus on Kuu ja Päike Maa suhtes täisnurga all, mis nõrgendab loodeid. Kuu gravitatsioonist tingitud tõusu ja mõõna nähtused on järvedes ülinõrgad ega tule seetõttu arvesse. Suurimad tõusust ja mõõnast tingitud pinnakõikumised on Baikali järves ja Ülemjärves mõõdetuna alla 2 cm.