Lühikesed lained
Lühikesed pinnalained. Üle veepinna puhuv tuul põhjustab pinnakihi triivi ja lainetust. Tuule tugevnemisel lainetuse amplituud kasvab. Ehkki lainetus on vee liikumistest kõige silmatorkavam, nõrgeneb tema mõju sügavuti kiiresti ja avaldab nimetamisväärselt üksnes madalates veekogudes ja kaldavöötmes. Lainetuse mõjul liiguvad vee pinnakihi osakesed mööda tsükloidi kujuteldavat joont, mille joonistab ringjoonel paiknev punkt selle ringi veeremisel piki horisontaalset sirget (Joonis 20).
Lainetuse puhul on selle kujutletava ringi läbimõõt veepinnal võrdne laine kõrgusega (h) ja tema tsenter liigub keskmisel veepinna kõrgusel. Pinnalaine mõju nõrgeneb sügavuti eksponentsiaalselt, kusjuures vähenemise kiirust mõjutab lainepikkus, mitte aga laine kõrgus:
Pinnakihis (z = 0) on tsükloidi raadius võrdne poolega laine kõrgusest, kuna eksponent muutub nulliks. Lainepikkusega võrdsel sügavusel on veeosakeste orbiidi raadius 1/535 raadiusest pinnal:
Väikestes järvedes ei mõjuta järve sügavus oluliselt laine kõrgust ega pikkust, suurtes järvedes suurenevad mõlemad koos järve sügavusega. Lainepikkuse ja kõrguse suhe võib olla vahemikus 1:100 kuni 1:10. Suhte 1:10 juures muutuvad laineharjad teravaks ja ebastabiilseks. Maksimaalne laine kõrgus on proportsionaalne tuuleteega vabal veepinnal (x):
kui mõlemad suurused on mõõdetud cm-s, ja
kui h on väljendatud meetrites ja x kilomeetrites. Suurim mõõdetud järvelaine kõrgus on ulatunud 7 meetrini.
Laine liikumiskiirus on proportsionaalne ruutjuurega lainepikkusest. Madalasse vette jõudmisel muutub tema kiirus sõltuvaks sügavusest ja kahaneb. Kiiruse kahanemise tõttu väheneb ka lainepikkus. Laine kõrgus esialgu kahaneb, siis aga kasvab järsult, muutudes murdlaineks. Laine murdub kui laine kõrguse ja lainepikkuse suhe on ¾. Tekkiv tuuleenergia ülejääk hajub turbulentsina. Suurtes madalates kihistumata veekogudes on vee liikumised tähtsad eelkõige setete resuspensiooni põhjustajatena.
Nii hoovused kui lained tekitavad veekogu põhjale mõjuva hüdrodünaamilise rõhu. Selle suurusest sõltubki resuspensiooni intensiivsus. Soomes Pyhäjärvis tehtud mõõtmised näitasid, et orgaanilise sedimendi resuspensioon algas hüdrodünaamilise rõhu 0,002 N/m² juures, mineraalse sedimendi resuspensioon 0,05 N/m² juures. Sügavuse suurenemisel 1m võrra peab tuule tugevus kasvama umbes 1,7 korda, et põhjustada sama tugevat resuspensiooni. Lainetusest põhjustatud resuspensioon on madalates järvedes 4-10 korda suurem hoovuste poolt põhjustatust.
Laine liikumiskiirus on proportsionaalne ruutjuurega lainepikkusest. Madalasse vette jõudmisel muutub tema kiirus sõltuvaks sügavusest ja kahaneb. Kiiruse kahanemise tõttu väheneb ka lainepikkus. Laine kõrgus esialgu kahaneb, siis aga kasvab järsult, muutudes murdlaineks. Laine murdub kui laine kõrguse ja lainepikkuse suhe on ¾. Tekkiv tuuleenergia ülejääk hajub turbulentsina. Suurtes madalates kihistumata veekogudes on vee liikumised tähtsad eelkõige setete resuspensiooni põhjustajatena.
Nii hoovused kui lained tekitavad veekogu põhjale mõjuva hüdrodünaamilise rõhu. Selle suurusest sõltubki resuspensiooni intensiivsus. Soomes Pyhäjärvis tehtud mõõtmised näitasid, et orgaanilise sedimendi resuspensioon algas hüdrodünaamilise rõhu 0,002 N/m² juures, mineraalse sedimendi resuspensioon 0,05 N/m² juures. Sügavuse suurenemisel 1m võrra peab tuule tugevus kasvama umbes 1,7 korda, et põhjustada sama tugevat resuspensiooni. Lainetusest põhjustatud resuspensioon on madalates järvedes 4-10 korda suurem hoovuste poolt põhjustatust.