Maailmamere hoovused
Maailmamere hoovused on oma olemuselt segu gradient- ja tuulehoovustest. Ookeani pinnatemperatuur on laiuskraaditi võrdlemisi erinev. Ekvaatoril, kus päikesekiired keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist), toimub intensiivne vee soojenemine (Joonis 16) ja aurumine.
Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub (Joonis 17). Külm kompensatsioonihoovus liigub ookeani põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Ekvaatori kohal tekib apvelling ning ringlus algab taas. Taolist ookeanivee ringlust kutsutakse termohaliinseks tsirkulatsiooniks.
Kuna maakera pöördub itta, siis Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole e. põhja poolkeral paremale (Joonis 18). Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist).
Samal põhjusel on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole. Parasvöötmes on seetõttu valdavaks läänetuuled.
Passaathoovused. Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, mis suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid. Vaikses ookeanis kannab see nime Ida-Austraalia hoovus. Kõigis kolmes ookeanis vastupäeva toimiv hoovuste süsteem kutsub esile pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber Antarktika, mida kutsutakse läänetuulte hoovuseks. Jõudes mandriteni (Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia), pöördub üks haru sellest hoovusest põhja suunas piki rannikut üles. Lõuna-Ameerika rannikul kannab nime Peruu hoovus. Hoovuste erinev mõju mandrite ida- ja läänerannikule tuleb eriti selgelt esile Lõuna-Ameerikas, kus Idarannikul ulatub troopiline kliima ekvaatorist kaugele lõunasse, läänerannikul valitseb aga valdavalt parasvöötme kliima. Sama on näha ka Aafrika lõunatipu ümber.
Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis (India ookeanis poleks tal kuhugi minna). Atlandi ookeanis nimetatakse põhja passaathoovust Golfi hoovuseks. Saab alguse Sargasso merest, kulgeb piki Põhja-Ameerika idarannikut ja pöördub viimaks Euroopa poole mõjutades tugevasti Skandinaavia, Briti saarte ja Läänemeremaade kliimat. Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused. Vaikse ookeani soe põhjapassaathoovus mõjutab kliimat Jaapanis ja Kuriilidel. Selle jätku nimetatakse Kurošio hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Ojašio hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja Kalifornia hoovus piki USA läänerannikut.
Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis (India ookeanis poleks tal kuhugi minna). Atlandi ookeanis nimetatakse põhja passaathoovust Golfi hoovuseks. Saab alguse Sargasso merest, kulgeb piki Põhja-Ameerika idarannikut ja pöördub viimaks Euroopa poole mõjutades tugevasti Skandinaavia, Briti saarte ja Läänemeremaade kliimat. Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused. Vaikse ookeani soe põhjapassaathoovus mõjutab kliimat Jaapanis ja Kuriilidel. Selle jätku nimetatakse Kurošio hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Ojašio hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja Kalifornia hoovus piki USA läänerannikut.