Pikad lained
Pikad seisulained e. seišid. Tuulte raugemisel püüavad veekihid taastada oma gravitatsioonijõu poolt määratud ekvipotentsiaalset asetust, kuid lähevad inertsi tõttu tasakaaluasendist üle. Tekib siselainetus, mis sarnaneb vee loksumisega kausis ja mis haarab kogu veemassi (Joonis 24).
Joonis 24. Pikkade seisulainete tekkimine järves.
Vastu kallast põrgates tekib peegeldunud laine, mis koos seda põhjustanud lainega tekitab pika seisulaine e. seiši, milles 1/2 lainepikkuse vahedega vahelduvad maksimaalse vertikaalse amplituudiga võnkuvad punktid (laineharjad) ja vertikaalsuunas liikumatud punktid nn. nodaalpunktid, mis veekogus moodustavad nodaaljoone. Tavalised on ühe ja kahe nodaaljoonega e. uninodaalsed ja binodaalsed seišid, harvem multinodaalsed (kuni 17 nodaaljoont).
Pinnaseiši periood sõltub järve pikkusest ja laiusest. Uninodaalsel pinnaseishil on maksimaalne amplituud kahes äärmises punktis so. vastaskallastes. Nodaalvööndis järve keskosas toimub sama perioodiga horisontaalne vee liikumine. Suure pindalaga ja madala järve puhul võib see horisontaalne liikumine olla tugev.
Perioodi pikkuse saab arvutada võrrandist
Pinnaseiši periood sõltub järve pikkusest ja laiusest. Uninodaalsel pinnaseishil on maksimaalne amplituud kahes äärmises punktis so. vastaskallastes. Nodaalvööndis järve keskosas toimub sama perioodiga horisontaalne vee liikumine. Suure pindalaga ja madala järve puhul võib see horisontaalne liikumine olla tugev.
Perioodi pikkuse saab arvutada võrrandist
l - järve läbimõõt tuule suunal (m);
h - keskmine sügavus (m);
g - raskuskiirendus (9,81 m/s²)
Selle võrrandi järgi arvutades võiks Võrtsjärves Limnoloogiajaama kohal läänetuulest põhjustatud pinnaseiši periood olla 51 minutit (järve laius 8 km, sügavus 2,8 m). Erinevates järvedes mõõdetud pinnaseiši perioodi pikkused jäävad vahemikku 5-800 minutit. Hõõrdejõudude tõttu hakkab seiš sumbuma. Sumbumise kiirus sõltub järve sügavusest ja kujust. Pinnaseišid on tavaliselt väikesed. Suurimad mõõdetud pinnaseišid on Erie järves ulatunud 2 meetrini, nende periood 14 tunnini.
Siseseišid tekivad järve termilise kihistumise tasakaalustumise käigus pärast tuule mõju lõppemist. Erineva tihedusega veekihid nihkuvad üksteise suhtes. Kõige selgemini on jälgitavad hüppekihi kõikumised. Kuna erinevate veekihtide tiheduse erinevused on mitme suurusjärgu võrra väiksemad kui vee ja õhu tiheduse erinevused, on siseseiši amplituud ja periood tunduvalt suuremad kui pinnaseiši omad. Siseseiši periood arvutatakse võrrandist:
h - keskmine sügavus (m);
g - raskuskiirendus (9,81 m/s²)
Selle võrrandi järgi arvutades võiks Võrtsjärves Limnoloogiajaama kohal läänetuulest põhjustatud pinnaseiši periood olla 51 minutit (järve laius 8 km, sügavus 2,8 m). Erinevates järvedes mõõdetud pinnaseiši perioodi pikkused jäävad vahemikku 5-800 minutit. Hõõrdejõudude tõttu hakkab seiš sumbuma. Sumbumise kiirus sõltub järve sügavusest ja kujust. Pinnaseišid on tavaliselt väikesed. Suurimad mõõdetud pinnaseišid on Erie järves ulatunud 2 meetrini, nende periood 14 tunnini.
Siseseišid tekivad järve termilise kihistumise tasakaalustumise käigus pärast tuule mõju lõppemist. Erineva tihedusega veekihid nihkuvad üksteise suhtes. Kõige selgemini on jälgitavad hüppekihi kõikumised. Kuna erinevate veekihtide tiheduse erinevused on mitme suurusjärgu võrra väiksemad kui vee ja õhu tiheduse erinevused, on siseseiši amplituud ja periood tunduvalt suuremad kui pinnaseiši omad. Siseseiši periood arvutatakse võrrandist:
Eespool toodud võrrand pinnaseiši perioodi arvutamiseks on vaid selle võrrandi erijuht, kus õhu tihedus on jäetud arvestamata. Erinevates järvedes mõõdetud siseseiši perioodi pikkused jäävad vahemikku 4-900 tundi ja sügavates järvedes võib termokliini kõikumise amplituud ulatuda üle 10 m.